ÜLDINFO
AS Tallinna Lennujaam tegutseb lennundus- ja transpordisektoris ning ettevõtte põhitegevuseks on lennujaamateenuste pakkumine. Tallinna Lennujaam haldab Eesti suurimat rahvusvahelist lennujaama ning lisaks kuuluvad ettevõtte haldusalasse ka regionaalsed lennujaamad Eestis. Ettevõtte tegevus hõlmab reisijate teenindamist, pagasikäitlust, lennuohutuse ja turvalisuse tagamist, terminali ja lennuvälja haldamist ning erinevate digilahenduste ja infosüsteemide kasutamist.
Tallinna Lennujaama töö on tugevalt digitaliseeritud ning suur osa organisatsiooni toimimisest põhineb reaalajas info liikumisel ja erinevate infosüsteemide koostööl. Praktika käigus selgus, et lennujaam kasutab ligikaudu 200 erinevat infosüsteemi, mis toetavad check-in protsesse, lennuinfo haldamist, pagasisüsteeme, turvalahendusi ja operatiivjuhtimist.
Ettevõtte väärtuspakkumine seisneb kiire, turvalise ja mugava reisikogemuse pakkumises. Selle saavutamiseks keskendutakse:
- efektiivsetele tööprotsessidele;
- kaasaegsetele digilahendustele;
- kõrgele teeninduskvaliteedile;
- reaalajas info liikumisele;
- turvalisusele.
- aastal teenindas Tallinna Lennujaam ligikaudu 3,5 miljonit reisijat. Ettevõtte müügitulu oli umbes 73 miljonit eurot ning puhaskasum ligikaudu 13 miljonit eurot. Viimastel aastatel on ettevõte aktiivselt investeerinud nii infrastruktuuri kui ka digilahenduste arendamisse.
Praktika toimus IT-tootejuhtimise osakonnas, kus tegeletakse infosüsteemide halduse, arendusprojektide juhtimise, kasutajavajaduste analüüsi ning süsteemide arendamise ja testimisega. Praktika andis hea ülevaate sellest, kui oluline on suurorganisatsioonis osakondade vaheline koostöö, süsteemne töökorraldus ja hästi toimiv IT-taristu.
KLIENDIBAAS JA KLIENDISEGMENDID
Tallinna Lennujaama peamised kliendid on:
- reisijad;
- lennufirmad;
- koostööpartnerid;
- teenusepakkujad;
- logistikaettevõtted.
Ettevõte tegutseb rahvusvahelises keskkonnas ning teenindab nii era- kui ärikliente. Kuna lennujaama kasutavad väga erinevad sihtgrupid, on oluline, et teenused ja info oleksid kiiresti kättesaadavad, selged ja kasutajasõbralikud. Reisijate jaoks on tähtis mugav ja sujuv klienditeekond alates check-in protsessist kuni lennuki väljumiseni.
Lennufirmade ja partnerettevõtetega toimub suhtlus peamiselt digitaalsete infosüsteemide kaudu. Suur osa lennujaama tööst põhineb reaalajas andmevahetusel erinevate osapoolte vahel, mis võimaldab tagada lennuliikluse, pagasikäitluse ja reisijate teenindamise sujuva toimimise.
Tallinna Lennujaama kliendibaas on väga mitmekesine, mistõttu peab ettevõte arvestama erinevate kasutajate vajaduste, ootuste ja tööprotsessidega. Praktika käigus jäi silma, et kliendikogemuse parandamisel pööratakse suurt tähelepanu nii digitaalsetele lahendustele kui ka kasutajamugavusele.
KLIENDITEEKOND JA KLIENDISUHTLUS
Tallinna Lennujaama klienditeekond algab juba enne lennujaama saabumist, kui reisija kasutab lennujaama veebilehte, mobiilseid infokanaleid või lennufirmade süsteeme lennuinfo ja reisiandmete kontrollimiseks. Lennujaamas kohapeal liigub klient läbi erinevate teenusepunktide, nagu check-in süsteemid, turvakontroll, lennuinfo tablood ja iseteeninduslahendused.
Kliendisuhtlus toimub peamiselt digitaalsete süsteemide kaudu ning väga oluline on reaalajas info liikumine. Reisijatele kuvatakse pidevalt uuenevat lennuinfot infotabloodel, veebikeskkondades ja teistes digitaalsetes kanalites. Lisaks kasutatakse erinevaid infosüsteeme pagasi jälgimiseks, check-in protsesside haldamiseks ja reisijate teavitamiseks.
Praktika käigus oli võimalik näha, et Tallinna Lennujaam pöörab palju tähelepanu kasutajakogemusele ja teenusedisainile. Näiteks arendati väljuvate lendude infotabloode kasutajaliidest ning koguti töötajatelt tagasisidet, et muuta info reisijatele võimalikult selgeks ja arusaadavaks. See näitas, et lisaks tehnilistele lahendustele peetakse oluliseks ka info visuaalset esitust ja kasutusmugavust.
Lennufirmade, koostööpartnerite ja teiste sidusrühmadega toimub suhtlus samuti peamiselt digitaalsete infosüsteemide kaudu. Kuna lennujaama töö sõltub väga suurel määral täpsest ajastusest ja kiirest reageerimisest, on oluline, et info liiguks kiiresti ja tõrgeteta erinevate süsteemide ning osapoolte vahel.
Praktika käigus jäi silma, et hästi toimiv kliendisuhtlus sõltub suuresti infosüsteemide töökindlusest, osakondade vahelisest koostööst ja professionaalsest töökorraldusest. Väikegi tõrge või viivitus süsteemides võib mõjutada kogu kliendikogemust ja lennujaama igapäevast toimimist.
ETTEVÕTTE TÖÖPROTSESSID
Tallinna Lennujaama tööprotsessid põhinevad suurel määral infosüsteemidel, reaalajas info liikumisel ja erinevate osakondade omavahelisel koostööl. Praktika käigus selgus, et lennujaam kasutab ligikaudu 200 erinevat infosüsteemi, mis toetavad igapäevast operatiivtööd ning aitavad tagada lennujaama sujuva toimimise.
Peamised tööprotsessid on seotud:
- reisijate teenindamisega;
- check-in protsessidega;
- lennuinfo haldamisega;
- pagasikäitlusega;
- turvasüsteemidega;
- operatiivjuhtimisega;
- digitaalsete infosüsteemide haldamisega.
Praktika käigus oli võimalik näha erinevaid check-in süsteeme, pagasihaldussüsteeme, lennuinfo süsteeme, API-liideseid, ilmainfo lahendusi ja terminali infosüsteeme. Lisaks tutvuti lennujaama siseste tarkvaraarendustega, kus arendajad loovad organisatsiooni vajadustele vastavaid digilahendusi.
Lennujaama töö sõltub väga suurel määral reaalajas liikuvast informatsioonist. Väikegi viivitus või tõrge infosüsteemides võib mõjutada kogu lennujaama töökorraldust. Eriti oluline on:
- lennuinfo kiire uuendamine;
- pagasi liikumise jälgimine;
- check-in protsesside toimimine;
- terminali infotabloode töö;
- osakondade vaheline kommunikatsioon.
Praktika käigus külastati ka pagasikäitluse ala, kus oli võimalik näha, kuidas liigub pagas lennujaama süsteemides. Pagasisüsteemide töö peab olema väga täpne ja kiire, kuna kogu protsess sõltub ajakriitilistest tegevustest. Lisaks tutvuti terminali töökorralduse, operatiivjuhtimise ja turvasüsteemidega.
IT-tootejuhtimise osakonnas toimis töökorraldus süsteemselt ning probleemide lahendamiseks kasutati erinevaid tööülesannete haldamise süsteeme. Igal töötajal oli kindel vastutusala ning osakondade vaheline kommunikatsioon oli hästi organiseeritud. See võimaldas probleeme kiiremini lahendada ja tagada süsteemide töökindluse.
Praktika käigus jäi silma ka see, et kuigi lennujaama digitaliseerituse tase on väga kõrge, esineb infosüsteemide killustatust. Kuna kasutatakse väga palju erinevaid süsteeme, muudab see integratsioonide haldamise keerulisemaks ning nõuab töötajatelt head tehnilist kompetentsi ja koostööoskust.
PROBLEEMID JA ARENDUSIDEE
Praktika käigus selgus, et kuigi Tallinna Lennujaama digitaliseerituse tase on väga kõrge, esineb ettevõttes infosüsteemide killustatust. Lennujaam kasutab ligikaudu 200 erinevat infosüsteemi, mis täidavad erinevaid funktsioone ning toetavad lennujaama igapäevast operatiivtööd. Suur süsteemide arv võimaldab katta väga erinevaid ärivajadusi, kuid muudab süsteemide haldamise ja omavahelise integreerimise keeruliseks.
Praktika käigus jäi silma, et:
- andmed liiguvad paljude erinevate süsteemide vahel;
- süsteemide integratsioonide haldamine on keeruline;
- töötajad peavad tundma väga paljusid erinevaid süsteeme;
- süsteemide hooldus nõuab palju ressursse;
- teadmised võivad koonduda üksikutele spetsialistidele.
Lisaks võib infosüsteemide killustatus põhjustada:
- andmete dubleerimist;
- aeglasemat probleemide avastamist;
- keerulisemat kasutajahaldust;
- raskusi süsteemide tervikpildi jälgimisel.
Praktika käigus tekkis arusaam, et ettevõtte töökorraldust oleks võimalik parandada keskse monitooringu- ja juhtimisdashboardi loomisega. Selline lahendus koondaks olulisemate infosüsteemide staatuse ühtsesse vaatesse ning võimaldaks töötajatel saada parem ülevaade süsteemide toimimisest reaalajas.
Keskne juhtimislahendus võimaldaks:
- kiiremat probleemide avastamist;
- paremat ülevaadet süsteemide tööst;
- lihtsamat operatiivjuhtimist;
- efektiivsemat kommunikatsiooni osakondade vahel;
- vähendada killustatud info hulka.
Sellise süsteemi kasutuselevõtt muudaks infosüsteemide haldamise ülevaatlikumaks ning aitaks parandada tööprotsesside efektiivsust. Samas eeldaks lahenduse juurutamine töötajate täiendavat väljaõpet ning olemasolevate süsteemide paremat integreerimist. Praktika käigus sain aru, et edukas digitaliseerimine ei tähenda ainult tehnoloogiat, vaid ka head kommunikatsiooni, koostööd ja kasutajavajaduste mõistmist.
MINU ÕPIKOGEMUS JA ENESEARENG
Vaatluspraktika Tallinna Lennujaamas andis mulle väga hea ülevaate sellest, kuidas toimib suur ja tugevalt digitaliseeritud organisatsioon. Praktika eesmärgiks oli mõista, kuidas juhitakse ja hallatakse väga suurt hulka infosüsteeme ning kuidas toimivad lennujaama digilahendused ja reaalajas info liikumine. Praktika käigus sain aru, kui oluline roll on infosüsteemidel lennujaama igapäevases töös ning kui palju sõltub kogu organisatsiooni toimimine hästi korraldatud IT-taristust.
Praktika toimus IT-tootejuhtimise osakonnas, kus sain ülevaate erinevatest infosüsteemidest, arendusprojektidest ja tööprotsessidest. Nägin check-in süsteeme, pagasihaldust, lennuinfo süsteeme, API-liideseid, turvasüsteeme ja terminali infosüsteeme. Lisaks oli võimalik külastada pagasikäitluse ala ning näha, kuidas toimub operatiivjuhtimine ja reaalajas info liikumine lennujaamas.
Kõige huvitavamaks osaks kujunes see, kuidas nii suur organisatsioon suudab hallata väga suurt hulka erinevaid süsteeme ja protsesse. Praktika käigus jäi silma, et edukas töökorraldus ei sõltu ainult tehnoloogiast, vaid väga oluliseks osaks on ka osakondade vaheline kommunikatsioon, koostöö ja selge vastutusalade jaotus. Samuti oli huvitav näha, kuidas arendati lennuinfo tabloode kasutajaliidest ning kui palju tähelepanu pöörati kasutajakogemusele ja info visuaalsele esitamisele.
Praktika käigus õppisin:
- paremini mõistma suurorganisatsiooni toimimist;
- kuidas infosüsteeme hallatakse ja arendatakse;
- kui oluline on reaalajas info liikumine;
- kui suur roll on digitaliseerimisel lennunduses;
- kuidas infosüsteemid toetavad kliendikogemust;
- kui tähtis on osakondade vaheline kommunikatsioon ja koostöö.
Praktika aitas mul paremini mõista, et digitaliseerimine ei tähenda ainult tehnoloogiat, vaid ka inimestevahelist koostööd, protsesside juhtimist ja kasutajavajaduste mõistmist. Lisaks sain parema arusaama IT-tootejuhtimise tööst ja sellest, kuidas digilahendusi planeeritakse ning arendatakse vastavalt organisatsiooni vajadustele.
Tulevikus soovin saadud teadmisi kasutada järgmistes praktikates ja õppeainetes ning arendada edasi oma teadmisi infosüsteemide juhtimise, protsessianalüüsi ja digitaalsete teenuste arendamise valdkonnas. Praktika suurendas minu huvi IT-lahenduste, kasutajakogemuse ja süsteemide arendamise vastu ning andis hea ülevaate sellest, kuidas digilahendused toetavad ettevõtte igapäevast töökorraldust ja kliendikogemust.
Konfidentsiaalsus
Praktika käigus sõlmisin Tallinna Lennujaamaga konfidentsiaalsuslepingu, mille tõttu ei ole võimalik praktikaaruandes avaldada detailsemat infot paljude lennujaamas kasutatavate infosüsteemide, turvalahenduste ja sisemiste protsesside kohta. Käesolevas aruandes on kirjeldatud ainult üldiseid tähelepanekuid ja praktika käigus saadud teadmisi ulatuses, mis ei riku ettevõtte konfidentsiaalsusnõudeid.
Kasutatud allikad
Inforegister. (2026). AS Tallinna Lennujaam (viimati vaadatud 23.05.2026) https://www.inforegister.ee/10349560-AS-TALLINNA-LENNUJAAM
AS Tallinna Lennujaam. (2025). 2025. aasta majandusandmed
Tallinna Lennujaam. (i.a.). (viimati vaadatud 23.05.2026) https://www.tallinn-airport.ee/